Maskeering pole mingi suvaline näomaaling
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Talv oli tänavu pikk ja kevade saabumine venis. Nüüd on lumi õnneks sulanud ja loodus läheb üha haljamaks. Suures soojaootuses kiputakse tihti unustama sõduri baaskursusel õpitu.
Eelkõige hõlmab see maskeerimisoskust – kunsti muuta ennast nähtamatuks, raskesti jälgitavaks ja varjatuks. Alljärgnev pakub lühikest ülevaadet, kuidas rohelusest rõkkavas metsas paremini märkamatuks jääda.
Alusta maskeerimist alati siis, kui sinu julgeolek on tagatud. Võta ära riided, millega sul hakkab palav, näiteks kindad, sall, kiivrialune müts. Tõmba käised üles nii kõrgele, kui võimalik, ava hõlmad nii, et T-särgi kaelus oleks korralikult ligipääsetav. Kui sul pole peeglit, kasuta kaasvõitleja abi.
Suvisel ajal on kõik roheline. Seega peab alusvärv olema roheline. Kanna ühtlane kiht rohelist värvi näole, kaelale, kätele. Jälgi, et rohelisega saaksid korralikult kokku kõik õnarused, kumerusetagused ja augud, sh juustepiir, kõrvaaugud ja kõrvatagused, ning et värv ulatuks ka paar sentimeetrit särgi alla. Eemaldada tasub ka maskeeringut rikkuda võivad asjad, nagu kõrvarõngad, sõrmused, iluneedid.
Pärast baasvärvi tee näo kõrgemale kumerustele – nina, põsesarnad, otsaesine ja lõug –tumedamad laigud peale. Seejärel tõmba käega värv mööda nägu laiali, et piirjooned hajuksid.
Üldreegel: päeval tehakse heledam maskeering ja öösel tumedam. Vastavalt maastikule tuleb maskeeringut muuta ja värskendada, sest see kipub maha kuluma.
Allikas:
Sõduri käsiraamat. Võru, Kaitseväe Võru Lahingukool, 2015.