Suurõppuse Siil stsenaarium: Eesti võitleb vaenuliku naaberriigi Murinusega Täiendatud kell 15.23

jaga E-post prindi artikkel saada vihje Loe ja lisa kommentaare

Suurõppuse Siil stsenaariumi järgi on Eesti põhivastane vaenulik naaberriik Murinus.

FOTO: Kaitseliit

Mai alguses algava kaitseväe suurõppuse Siil stsenaarium näeb ette, et Eesti peab ennast kaitsma vaenuliku suurriigi Murinuse eest, mis juhib neljast riigist koosnevat riikide ühendust Occasus.

Occasuse ühendusse kuuluvad Murinus ja tema vasallid Plumbeus, Griseus ja Cinereus, mis jagavad ühist kultuuri ja ajalugu ning neid ühendab omavahel vastuseis Lääne kultuurile ja selle demokraatia põhiväärtustele.

Kaitseliidu ülema kindralmajor Meelis Kiili sõnul tugineb õppuse stsenaarium reaalsele geograafiale. Murinus ja Griseus jäävad osaliselt Valgevene ja osaliselt Venemaa territooriumile. Plumbeus ja Cinereus asuvad Venemaa territooriumil.

Siili ajal on Eesti peamine oponent Murinus, mis ei ole rahul NATO kohalolekuga ja otsib võimalusi oma mõjusfääri laiendamiseks Läänemere idakaldale. Olukord hakkab eskaleeruma, kui Murinuse president Marin Kotumun, tuues ettekäändeks Eesti ja Läti sekkumise Murniuse siseasjadesse, on valmis alustama sõjategevust Eesti ja Läti vastu.

Vaenulike üksuste koondumine sõjaliseks sissetungiks toimub Occasuse riikide iga-aastase strateegilise õppuse OCCAEX ettevalmistamise varjus. Nelja riigi ühisõppust korraldab stsenaariumi järgi Murinus.

Stsenaarium näeb ette, et esimesed indikatsioonid võimalikust sisetungist ilmnevad aprillis, kui lisaks õppusele intensiivistub Murinuse hübriidsõjapidamine Eesti ja Läti vastu.

Õppuse stsenaariumi koostas Norras Stavangeris asuv NATO Ühendsõjapidamiskeskus (Joint Warfare Centre).

Kaitseväe peastaabi operatiivosakonna ülem kolonel Aron Kalmus ütles, et õppuse stsenaariumis kasutatud fiktiivsete riikide nimed mõtles välja Norras asuv NATO Ühendsõjapidamiskeskus.

Kust on tulnud Eesti põhivastase Murinuse nimi, Kalmus täpselt ei tea. «Ma olen kuulnud versiooni, et Murinus on Norra taustaga mütoloogiline pahalane,» lausus Kalmus.

Õppus kaasab ka presidendi ja Briti peaministri

Õppuse raames mängitakse läbi ka poliitiline infovahetus kriisi tekkides. Kalmuse sõnul mängitakse Siili käigus läbi ka stsenaarium, kuidas käib infovahetus Eesti presidendi ja Briti peaministri vahel.

Kiili märkis, et tänavuses Siilil mängitakse esmakordselt läbi laiapindse riigikaitse harjutus, see tähendab, et õppusesse on lisaks kaitseväele, kaitseliidule ja politseile on kaasatud ka tsiviilstruktuurid, teiste seas kohalikud omavalitsused.

Seekordse õppuse käigus on kavas harjutada ka elanikkonna evakueerimist.

Seekordsel Siilil on suur roll Kaitseliidul, mis toetab sõjalises tegevuses kaitseväge ning hübriidsõja vastases tegevuses politsei- ja piirivalveametit. Eraldi tähelepanu on suunatud Kaitseliidu korrakaitseüksuste kasutamisel piirikontrolli tugevdamisel ja objektikaitsel. Siilile on kaasatud ka vanglateenistuse eriüksus, mis osaleb vastutegevuses.

Õppus saab olema võrreldes Kevadtormi õppustega palju intensiivsem. Kalmus tõi näiteks, et kui tavaliselt mängitakse kolmenädalase Kevadtormi käigus läbi 100-150 intsidenti, siis Siili ajal on kavas vähem kui kahe nädala jooksul läbi harjutada umbes 350 intsidenti.

Samal ajal Kevadtormiga toimub Lätis sealse vabatahtliku riigikaitseorganisatsiooni Zemessardze õppus, ning Siili osa tegevusi toimuvad seetõttu Põhja-Lätis, et harjutada Eesti ja Läti struktuuride koostööd. Kindralmajor Kiili sõnul võtab vastane sõjalise loogiga järgi Eestit, Lätit ja Leedut ühise sõjateatrina, seega on loogiline, et ka vastutegevust tuleks harjutada koos.

Politsei läheb Siili ajal üle kriisiaegsele juhtimisstruktuurile

Politsei- ja piirivalveameti (PPA) poolne Siili üldjuht Marti Magnus ütles, et PPA läheb 4. mail üle kriisiaegsele juhtimisstruktuurile. PPA harjutab koos Kaitseliiduga piiride valvamist ja objektide kaitset. Õppus annab ülevaate, kuidas saab Kaitseliit PPAle toeks olla.

Politsei harjutab õppuse ajal reageerimist intsidentidele üle Eesti.

PPA läbimängitavad intsidendid Siili ajal.

FOTO: Kaitseliit

Magnus märkis, et õppuse ajal teeb politsei ka oma tavapärast tööd ehk kontrollib sõidukijuhtide kainust ja teeb tavapäraseid reide. Ta lisas, et inimeste igapäevaelu ei tohiks õppuse ajal olla segatud ning hädaabinumbrile 112 helistades saab välja kutsuda nii politsei, päästjad, kui ka kiirabi.

Siil 2018

Läbi aegade suurim õppus Siil 2018 algab 2. mail ja kestab 14. maini. Siil hõlmab kogu Eestit, kuid suuremad õppelahingud peetakse Lõuna ja Kagu-Eestis. Kandev roll on seekord Kaitseliidul. Õppusel on plaanitud osalema vähemalt 15 000 kaitseväelast, kaitseliitlast, ajateenijat, reservväelast, naiskodukaitsjat ja liitlasvägede sõdurit.

Õppus on jagatud kolme etappi - 4. maini kestva etapi jooksul saavutavad õppusel osalevad üksused lahinguvalmiduse, 5.-7. maini harjutavad 1. ja 2. jalaväebrigaad koostööd Kaitseliidu lahingugruppide ja liitlastega. Õppuse kolmas ehk õppelahingute etapp kestab 8. maist 12. maini, mil 2. jalaväebrigaad koos liitlaste üksustega harjutab koostegutsemist vastast mängiva 1. jalaväebrigaadi ning NATO lahingugrupi üksuste vastu.

Siilil osalevad Eesti liitlased 19 riigist, samuti on kaasatud NATO viis staabielementi.

Kaitseliit

Tagasi üles